Ärkasime külmakangreeni matsutamise peale. Kutt valas keijo veel alles oleva parema jala varvastele hommikukastet,
et seejäärel sinna hambad sisse lüüa ja veel üks mahlane amps võtta. Olles külmapoisi telgist
välja hirmutanud ärkasime väga kargesse hommikusse. Kohutava sündmuse hea külg oli aga see, et vasaku
jalaga meie sõber täna voodist välja astuda ei saanud.
Väljas tõusis päike ja öine jahe hakkas peale lõkke üles turgutamist vaikselt taanduma.
Peale hommikusööki taas teele asunud avastas kaartile vaadates, et natukene oleks nagu lõpuks
edasigi liikunud. Sama raamatut veel mõne aja uurinud selgus, et tegelikult on päris palju veel
minna. Ehk siis suutäis putru mis võetud sai hakkas vaikselt kõrvadest välja ajama.
Igasuguste segaduste vältimiseks mainin nii igaks juhuks ära, et hommikusöögiks putru ei söönud.
Niisiis väntavad härrased vaheldumisi mitshubishi magna pedaale ja sõkuvad ühe sirge algusest
teise lõpuni. Hetkel kolmas päev kõrbes.
Näod on ära taandunud ja okkad hakkavad välja pressima.
No comments:
Post a Comment