Iglu

Nädal aega möödas nagu nipsti. Või noh, tegelikult oli üks õige kehv nädal, vähemalt viimase paari aasta arvestuses kindlasti. Et kokkuvõttes venis see nips reaalselt väga väga väga pikaks. Aga see eest sisutühjaks!
Haigus mis jagu sai, tõmbas lõpuks jalad täiesti alt ära.
Öösiti rullis ennast voodis unenäo saatel, mis kujutas ette surfi ilma ühegi püütud laineta. Nimelt hakkas vaikselt lainesse sõudma ja siis täpselt natukene enne sisse drop´imist avastades, et ei ei liiga hilja ikka ja jälle tagasi pöörates, leidis ärgates lina uuesti ja uuesti voodi ühest nurgast üsna käkras. Lisaks sai katsetatud kohalike medikamentide tõhusus. Oleks julgem poiss, oleks võibolla paaril ööl veel proovinud ja kolme päevaga terveks saanud, aga peale palavikku alandava esimese kettakese toimet, mis eemaldas higinäärmete kaudu 8 tunni jooksul kuus liitrit vett, ei hakanud proovima. Tundub et panadoli karpides pesupulbrit ei müüa, või siis just...
Päevasi sisustasid vähe kuivemad lood, kuid vee ja rabelemisega oli sedapuhkugi tegemist. Täpsemalt tuli võidelda keedukannu ja tegutsemisõiguse eest köögi vallutanud asiaatidega. Nad on küll väikesed, aga kui neid kuskil mõni on, siis on neid mõni veel ja äkki on neid juba palju ja siis nad on üsna lärmakad ja tahavad kõik just sedasama keedukannu. Seda, mille sees sa hetk tagasi oma kartuliauru plaanisid kuumutama hakata.
Hetkeseis näeb ette hommehommikust vähe varasemat ärkamist, asjade pakkimist ja maanteematka alustamist suunaga teisele kaldale.
Seal sajab lund, mul on asjad koos!
Stay tuned, või noh parem mitte. Siia sissekannete tegemine on kuidagi nii random, et kui ootama jääda siis ilmselt ei tulegi kunagi midagi.