Sunday, July 31, 2011
Suc(k)cess
Vaheapeal tegi natukene tööd ja treenis ja siis üks pärastlõuna sõitis raile ja jooksis peale võistlust kähkukähku nõusid pesema. Tuli välja et läks hästi. Samamoodi tänagi. Nüüd on kängurumärgiga sertifitseeritud suusainstruktor. Mingismõttes päris kihvt, lubas esimese leveli puhul preemiaõlled. Nüüd sätib magama. Järgmist nädalat ennustab maru vihmasena, jääb loota et muutub vähe ümber. A folk oli äge vä? Ägedam kui Treufest?
Thursday, July 21, 2011
Enjoy
Elab u 1900m kõrgusel mäe otsas. Viimane nädal aega on järjest vihma sadanud. Kui asuks madalamal siis ilmselt oleks päris nutune seis. Mitte et hõisata siingi väga saaks aga siiski. Käis filmiõhtul abikäeks, oli mõnus poolteisttund, mida sisustas Little Fockers ja 8 pakki micropop´i. Arvestades põrdandale pudenenud maisi hulka, siis ilmselt oleks ka seitsmega hakkama saanud.
Ahjaa muidu selline asi, et...
Naudi järgnevat seitset(7) minutit ja kümmet(10) sekundit oma elust.
Ahjaa muidu selline asi, et...
Naudi järgnevat seitset(7) minutit ja kümmet(10) sekundit oma elust.
Tuesday, July 19, 2011
Paha ilm
Tuul hakkas puhuma ja tegi lumest vihma. Mantel hommikuti selga ja õuepeale sõudma. Tööga hakkavad asjad vähe koomale tõmbama, õppeid on vähem. Õnneks saab kolmapäeva õhtul näpud nõudepesuvette pista, neljapäeval filmiõhtuga aidata ja reedel veelkorra vähe käevannis liguneda. Peaks saama mõned tunnid lisa, vast veab välja. Homme lõunaks tuleb ära esitada suusainstruktori level 1 eksami küsimused ja siis juba kuu lõpus on mäeeksam. Kui hästi läheks siis võib juhtuda, et saab paberigi. Hetkel igav ei ole.
Kodusuve igatsus on vist suts, tundub et kõgil on seal maasikaid ja mustikaid ja eriti ägedaid üritusi ja palju päikest. Ükskõik kuna, aga ikka tahaks seda mida parasjagu ei saa.
Kodusuve igatsus on vist suts, tundub et kõgil on seal maasikaid ja mustikaid ja eriti ägedaid üritusi ja palju päikest. Ükskõik kuna, aga ikka tahaks seda mida parasjagu ei saa.
Friday, July 15, 2011
Tegelikult pole viga
Ilmad on olnud päris toredad, seda viimasel paaril päeval kindlasti. Tööd on ka natukene teha saanud, see nädal ei tohiks miinusesse jääda. Et majanduslikku seisu vähe plusspoolele lähemale upitada käib kolmapäeva ja reede õhtuti restoranis nõusid pesemas. Eile oli päris mõnus päev, üsna kihvtide lastega ja meil on nüüd kickerid. Viimased on küll väikesevõitu ja pidevalt puhuva tugeva tuule tõttu enamasti suletud, aga olemas. Railipark laienes kolme obstaakli võrra ja sisalab nüüdseks kuut päris ägedat asja. Väss tuli vähe peale, sai hommikust saadik sõidetud, mõtles et tuleb tuppa ja teeb väikese lõunaune enne 3.30st kooligrupi õpet. Kodu on nõlva peal. Otseselt ei kurda.
PS! Aitäh karbitäie(sisaldas kahte) mustlaste eest. Panid interneebuse peale ja nüüd tapeedivad iga päev hommikust õhtuni tuba.
PS! Aitäh karbitäie(sisaldas kahte) mustlaste eest. Panid interneebuse peale ja nüüd tapeedivad iga päev hommikust õhtuni tuba.
Thursday, July 14, 2011
Päris palju
Kui asi eriti nutuseks kiskus siis leidis Keijo, oma keskuses, ühe vaba töökoha liftipoisile. Pakkus seda hetkel küllaltki töötuna passivale härrale. Aga kuna neli tundi kahe nädala peale pole ju tegelikult veel ikkagi omadega päris põhjas, pluss fakt et siinne kopanii koolitab treenereid täiesti tublisti siis nina püsti keelduti headest töötundidest ja seega suurest rahahunnikust. Samas jäi ostmata veerandtuhande dollari eest bussipileteid ja nautimata ööpäeva jagu kestvat ühistransporditeenust. Viimasr ilma liialdamata.
Õnneks on käesoleval nädalal tööd jagunud päris tublisti. Kaks täispäeva ja üks poolik pluss lõpetuseks veel kuuepooletunnine vahetus.
Hea iseenesest, jääb loota et nüüd kogu hooaja peale kõiki minuteid ette ära ei teinud.
Miks aga kirjutada tahtis oli sellepärast, et käed hakkasid vähe värisema. Kui need klaviatuurile asetada ja õigetes kohtades näppudel alla vajuda lasta siis vibreerib vähe eesmärgiga ja hetkel tundub, et hakkab suts kergem.
A miks ? No sellepärast et täna oli ametlikult instruktorikarjääri kõige halvem päev seni. No shit!
Algas iseeneseist ilusasti, päikesepaistet ja värsket lund, toolid kolisesid mõnusasti ülesmäge ja 8 last (mõistlik punt) grupis.
Kõik said toredasti hakkama kuni üks hetk kukkus Dylan liftilt maha sõites ja väänas natukene oma põlve. Tundus et asjad on pahasti, panime kelgu peale ja lasime suusapatrullil noorhärra mäest alla sõidutada. Poolel mäel leidis üles lapsevanema kes läks mäealla ootama. Tagasi staapi jõudnud polnud aga ´´vigastatud´´ poisipõnni enam kuskil. Küllaltki veider, kuna patrull tuli mäest alla juba 5 minutit enne mind ja ei oleks tohtinud last kellelegi ära anda, ka allkirja vastu mitte. Niisiis helistati kõik kohad läbi ja lõpuks selgus, et keegi sõber olevat näinud ja niisiis hüppas Dylan rõõmsalt kelgu pealt püsti ja kihutas minema. Valu nagu pühitud, mitte et ma kurdaks. Pääses paljust paberitööst ja suuremast jamast. Kaagid püüti õigepea kinni ja tagastati omanikele. Härra oli meeldivalt sõbralik ja vabandas tekitatud paanika pärast. Tunne oli siiski keskmisest natukene kehvem. Saatsime poolepäeva lapsed ära kodudesse/vanematega mäele ja sõime lõuna järelejäänud kolme õpilasega. Kõik sujus toredasti, asjad hakkasid juba ilusti välja tulema kuni viimasel sõidul haakis esikandi Nicole ja maandus kogu kupatusega oma randmele. Hääl oli hirmus, ilmselgelt ka valu. Hirm et enam kunagi sõitma ei lubata oli topeltsuur kui vanematele heistama hakkasime. Meie kui teadjad lohutasime last, et ei saada ikka kurjaks, õnnetus ju kõigest. Kui toru vastu võeti olid esimesed sõnad piisavalt julmad, et tüdruk pani toru lihtsalt ära. Üritasime uuesti, tuli ei olnud mitte pehmem ja kurjasid sõnu lendas ka poolakeelseid. Kulus kaua enne kui õnnestus olukorda vähe siluda. Jääb loota, et halva päeva, kehva õnne eest kinga ei anta.
No ja kuidagi võttis vähe...
A muidu eile oli maailmaäge tunnine privaatõpe. Üle poolesajase härraga kelle vaimustus progressi üle oli ülisuur. Nii oli ka korraks minu tuju keskmisest tublisti kõrgemal, vähe kahju et pikemalt nautida ei saanud.
A kui kõik muu välja arvata siis meil on hetkel päris palju valget lund.
Õnneks on käesoleval nädalal tööd jagunud päris tublisti. Kaks täispäeva ja üks poolik pluss lõpetuseks veel kuuepooletunnine vahetus.
Hea iseenesest, jääb loota et nüüd kogu hooaja peale kõiki minuteid ette ära ei teinud.
Miks aga kirjutada tahtis oli sellepärast, et käed hakkasid vähe värisema. Kui need klaviatuurile asetada ja õigetes kohtades näppudel alla vajuda lasta siis vibreerib vähe eesmärgiga ja hetkel tundub, et hakkab suts kergem.
A miks ? No sellepärast et täna oli ametlikult instruktorikarjääri kõige halvem päev seni. No shit!
Algas iseeneseist ilusasti, päikesepaistet ja värsket lund, toolid kolisesid mõnusasti ülesmäge ja 8 last (mõistlik punt) grupis.
Kõik said toredasti hakkama kuni üks hetk kukkus Dylan liftilt maha sõites ja väänas natukene oma põlve. Tundus et asjad on pahasti, panime kelgu peale ja lasime suusapatrullil noorhärra mäest alla sõidutada. Poolel mäel leidis üles lapsevanema kes läks mäealla ootama. Tagasi staapi jõudnud polnud aga ´´vigastatud´´ poisipõnni enam kuskil. Küllaltki veider, kuna patrull tuli mäest alla juba 5 minutit enne mind ja ei oleks tohtinud last kellelegi ära anda, ka allkirja vastu mitte. Niisiis helistati kõik kohad läbi ja lõpuks selgus, et keegi sõber olevat näinud ja niisiis hüppas Dylan rõõmsalt kelgu pealt püsti ja kihutas minema. Valu nagu pühitud, mitte et ma kurdaks. Pääses paljust paberitööst ja suuremast jamast. Kaagid püüti õigepea kinni ja tagastati omanikele. Härra oli meeldivalt sõbralik ja vabandas tekitatud paanika pärast. Tunne oli siiski keskmisest natukene kehvem. Saatsime poolepäeva lapsed ära kodudesse/vanematega mäele ja sõime lõuna järelejäänud kolme õpilasega. Kõik sujus toredasti, asjad hakkasid juba ilusti välja tulema kuni viimasel sõidul haakis esikandi Nicole ja maandus kogu kupatusega oma randmele. Hääl oli hirmus, ilmselgelt ka valu. Hirm et enam kunagi sõitma ei lubata oli topeltsuur kui vanematele heistama hakkasime. Meie kui teadjad lohutasime last, et ei saada ikka kurjaks, õnnetus ju kõigest. Kui toru vastu võeti olid esimesed sõnad piisavalt julmad, et tüdruk pani toru lihtsalt ära. Üritasime uuesti, tuli ei olnud mitte pehmem ja kurjasid sõnu lendas ka poolakeelseid. Kulus kaua enne kui õnnestus olukorda vähe siluda. Jääb loota, et halva päeva, kehva õnne eest kinga ei anta.
No ja kuidagi võttis vähe...
A muidu eile oli maailmaäge tunnine privaatõpe. Üle poolesajase härraga kelle vaimustus progressi üle oli ülisuur. Nii oli ka korraks minu tuju keskmisest tublisti kõrgemal, vähe kahju et pikemalt nautida ei saanud.
A kui kõik muu välja arvata siis meil on hetkel päris palju valget lund.
Wednesday, July 6, 2011
Shouldwouldcould
Vihmast sait plödi ja plödist jõhker tuisk. Tuiskas kaks päeva, ühel neist kahes nii kõvasti, et tahtis mäe tipus jalad alt ära lükata- ja seda kahel jalal seistes. Nüüd on tuul vähe järele andnud ja sajab lumemoodi materjali. Olukord näeb hetkel üsna talvine välja, võiks öelda, et isegi meeldiv. Aga ei ütle, sest alati kui ütleb midagi mis on hea, siis läheb kehvasti. Kui praegu kehvast läheks, siis hakkaks kohe, homme või sellele mõni päev edasi järgnev aeg vihma sadama ja sulataks kõik ära. Tööd ei ole ikka veel, sest tuiskab. Käis uurimas kas äkki on lumekühveldusbrigaadi labidakäsi vaja, aga tundub, et praegu veel meeldib kõgile ja keegi ei ole nõus hea töö ära tegemise eest teistele raha maksma. Suusakoolitus läks täna toredasti, meie eelmisest tunnist uus treener on lisaks väga heal tasemel instruktorile ka muidu niisama eriti okei vana Kõik näeb ja tundub suures plaanis ilus/mõnus/tore aga mingid asjad on ikkagi päris mööda ja nii ongi, et ei oska nagu nautida. Kuigi ilmselt peaks.
Sunday, July 3, 2011
Rainy days
Tööd pole siiamaani õnnestunud teha. Päikeselise ilmaga sai ka tänaseks homikuks ühelepoole ja nüüd puhub kõva tuul. Pani ennast kirja suusaintruktorite treeningule ja ujus päev otsa mäel. Üllatavalt keeruline, paneb mõtlema, et vist ei oska tegelikult ikka üldse sõita. Homne ootab kella 9se lineup´iga mille tulemuseks on ilmselt järjekordne mittemidagi. Pärastlõunal peaks jätkuma täna pooleli jäänud üritus. Väljas sajab plödi ja maas on suured loigud. Polnudki see vihmamantel nalja pärast.
Subscribe to:
Posts (Atom)