Sügis käes

... sügis käes, lehti muidkui langeb.
Nii nagu sügistele kohane, täpselt sedasi teeme siingi hooajale vastavaid toimetusi. Üleeile näiteks keetsime Samoga üle kümne liitri jääteed ja siis panime selle kanistrtitesse hoiule. Et karm talv ilusti üle elada. Ilmselt saab hea maitsega leotis juba paari nädala pärast otsa, aga samas sügis veel kestab. Kuna vahepeal olid pikad pühad, lihavõtted(neid tähistatakse siin päris tõsiselt) ja sinna otsa kohe Anzac day, siis tööde seisukohalt väga midagi muutunud ei ole. Aegajalt aitame hostelis korda luua, et üüritasu vähe soodsamaks saada. Ükspäev sõime känguruliha, hetkel ostsime veel poest, aga kui nii edasi läheb siis kes teab, võibolla tuleb varsti jahile minna. Nali nali. Tegelikult on kõik hetkel veel väga chill.
Surf on tänu lähenevale talvele järjest paremaks läinud ja lained mis randa jõuavad on iga päevaga aina suuremad. Kasvavad nagu kolmeaastased porgandipüree peal. Üllataval kombel on vaatamata lainete suurusele läinud õnneks üsna mitmel päeval järjest juba päris head surfi saada. Ehk siis veelkord, kurtmiseks pole põhjust. Eile tulid Eddy ja Tiiu meile külla, käisime koos ujumas ja õhtul sõitsime Nannup´isse. Väikene koht kus pole peale punase tolmu suurt midagil. Aga inimesed on väga omapärased ja üli huvitavate hobidega. Kutil kelle sünnipäevapeole läksime seisab toanurgas lumelauariiul, viie erineva lauaga. Lähim lumi asub siit mitmetuhande kilomeetri kaugusel. Garaaz kus pidu toimus on töökojaks vanemat sorti härrale, kes ehitab/remondib ringraja mootorrattaid. Ducati südametega. Keset tolmu ja mitte midagit.
Angaar aga oli äraütlemata uhke, top notch helisüsteem, suur ekraan, palju tsikleid, kõikvõimalikud tööriistad, oma venikelder- pudelitega aastate tagant mis jäid mõnesentimeetrise tolmukihi alla, isiklik kopp, seguauto jne. Täiuslik peidukas.